ARVAMUS

Prooviabielu või lollideabielu?

märts 11, 2017

Veebruari lõpus ilmunud uus skandaalne telesaade on võtnud meeletuid tuure ning suure tõenäosusega ei jäta kedagi külmaks. Mõned naeravad kangelaste võhikuse ja infantiilsuse üle, teised aga hoiavad peadest kinni ja ei suuda ära imestada kui lolle lastakse teleekraanidele. Viimastel ma soovitaks asja vabamalt võtta ning teha endale selgeks show business’i mõiste.

Ometigi olen mina üks neist, kes mitte ainult ei hoia peast kinni, vaid surub silmad peast sisse ja tahan sombikasti aknast alla visata. Nimelt tajun, et telesaadetes, mida klassifitseeritakse kui reality show’d, on kõik kangelased a) lollid kui lauajalad, b) puuduliku või olematu haridusega/töötud või vanematel kaelas istujad, c) meeletult suure libiidoga ja d) krimikorras karistatud. Kompott sellistest inimestest + raha + vaatajad = PROOVIABIELU.

Sattusin saadet vaatama koos Karl-Kristjaniga (kes on ühtlasi üks Millimallika asutajatest), olles eelnevalt näinud tohutult palju meeme saatesosalejatest, lugenud artikleid ja tweete. Tekkis lausa vajadus oma silmaga vaadata skandaalne ja vastakate arvamustega täis loobitud eksperimentaalnesaade.

Süžee keerleb kahe noore eesti naise ümber, Liisa ja Helen, kes on vaatajate ette toodud kui üksikud ja vallalised naised, kes otsivad oma ellu meest. Kõik tore ja armas, aga kui näidatakse mehekandidaate, siis hakkad ikka kukalt kratsima küll. Kõik kuus meest, kes ekraanil ilutsevad, on puhast tõugu matsid ja tüüpilised maamehed, kes ei jaga matsu elust ega millestki. Sessuhtes, ma ei hakka üldistama ja sildistama, saan ka aru, et telesaated on puhas kokkumäng, kuid ausalt, sellist rumalust sa parima tahte puhul ka kokku ei mängiks. Muidugi kui oled professionaalne näitleja (mida keegi neist pole), siis tuleb välja küll.

Kuigi on ilmunud kõigest kolm osa, siis eesti meedia on pungil meemidest, uudistest, tegelaste käekäikudest, tegelaste endi sotsiaalmeedia postitustest ja seda kõike on lihtsalt liiga palju. Ütlen ausalt, vahel kipun arvama, et enam ei loegi reaalsed saavutused, positiivsed jäljed ühiskonnas ja mingisugused innovaatilised teadmised, tänu millele inimene võib saavutada kuulsust ja tuntust. Piisab paraku sellest, kui oled loll kui lauajalg, lähed televisiooni ja näitad, kui väikese ajumahuga sa oled. (Tere tulemast eesti televisiooni!)

Üritan siiski säilitida asjalikku poolt (läbi huumoriklaasi), siis pean paraku nentima, et selliseid saateid on lausa vaja. Selleks, et meie noored ei läheks ennast telesse lolliks tegema, vaid mõtleks kaheksa korda, mida nad tegelikult tahavad ja kas kaamera ees lulli mängimine läheb sinna alla. Loodame, et mitte.

Kuid nagu öeldakse, pole head ilma halvata, siis hea Proovi (lollide) abielu juures on ilmselgelt see, et lust vaadata, kuidas täiskasvanud inimesed ennast kaamera ees ülal hoiavad, millised on nende hoiakud ja kuidas nad näevad maailma. Lõpuks vaatadki saadet ja nendid, et “Liisa nigu mu vana sõbrants, nii lahe!” ja elad neile kaasa.

Pluss on loomulikult ka see, et saatesse saad ise ka kandideerida ja kes teab, äkki saad ka omale nädalakeseks Kalvi-Kalle laadse inimolendi, kes tahab sind endaga Raplasse kaasa võtta ja näidata, kuidas PÄRISELU käib.

PS. Kuna Kalvi-Kalle on tõsiselt rumal ning jagas avalikult Prooviabielu kulgemise konfidentsaalset infot, siis sai ka lubatud 3000 eurot trahvi. Kui sinul on üle 1 euro, et mees hädast välja aidata, siis link täiendavainformatsiooniga on SIIN.

Kuid seniks, kuni ei jagu mahti Kalvi-Kallele ja Helenile rahaannetusi teha või hoopis ise saatesse kandideerida, siis soovitan soojalt pilk nende tegevustele peale visata, sest pettuda ei tohiks keegi: nalja jagub nabani nagunii, halvimal juhul tekib arusaamatusest migreen ja palju küsimärke eksistentsi mõtte kohta.

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply