ARVAMUS

EBA

veebruar 22, 2018



PS! Päisepilt on pärit Marimell-i blogist.

Millimallika loomisest sai vahepeal aasta täis. Me Kristjaniga pole vist seni kordagi maininud, kuidas oma blogi (Kristjani keeli “arvamusportaal”) loomine toimus, kus kohast tuli üldse mõte, et kuule, oleks vinks ja viisakas teha oma lehekülg. Umbkaudu pool aastat enne meie lehe loomist, oli plaan ühineda ülejäänud kursuse lehega. Mõte oma blogist ja väljundist kerkis esimese kursuse lõpus (2016.aastal), vahepeal oli suvi ning uuesti tuli jutuks 2016 aasta sügisel. 

Kõigile tundus see midagi uuelaadset, loomingulist ja kihvti. Tahtsime tulla sotsiaalmeediasse omapärasuse, kuid professinaalsusega. Rutates ajas natuke edasi, otsustasime Kristjaniga mitte liituda ning asi jäi soiku.

Aeg edasi, tekkis huvi taas ning siis sündiski meie väike blogileht- Millimallikas. Nimega jõudsime üsna ruttu ühisele meelele, küll aga oli palju konflikte ja eriarvamusi lehekujunduse ja üleüldise eesmärgiga. Algselt mõtlesime, et võiksime kirjutada postitusi nippidest, teha arvustusi ning pälvida firmade tähelepanu (kasumi teenimiseks). Mingi hetk köitis, et ei, sellest blogist ei saa kommertsprügikast ning nõnda kadusid nipid ja vajadus sotsiaalmeedias hirmsasti figureerida. Taipasime, et tasa ja targu, küll kõik tuleb.

Blogist sai reaalne eneseväljenduse kanal, kuhu tulime siis, kui oli midagi öelda, mõtted pähe kogenenud ning oli vaja kusagile oma mõtted suunata. Millimallikast sai “arvamusblogi”.

Oleme oma mõtteröögatustega üsnagi tagasihoidlikud ning kusagil ennast kellelegi peale ei suru, kui võib nii öelda. Eelmise

Eelmise aasta sügisel ühinesime BLOGIT-iga, mille raames peab väga palju kirjutama ning olema hirmus aktiivsed sotsiaalmeedias. Meie Kristjaniga pole sedasorti hobikirjutajad, kes suudavad hästi palju endast välja suruda ning iga päev.  Alguses tundus lahe, kuid hiljem vajus ikkagist ära. Enda kohta saan öelda nii palju, et ma ei ole võimeline endast välja pressima kirjutamismaterjali ning motivatsiooni, et üldse sulg kätte võtta (piltlikult öeldes).

Minnes järgmise teema juurde, millest kirjutama tulin- EBA. Mäletan eredalt, kuidas eelmised aastad mõtlesin, et oleks vahva, kui saaks EBA-st osa võtta. Nüüd on see aeg käes. Registreerisin meie blogi ning ei teagi mida edasi teha. Plaani hakata hääli nuruma nagu puudub, rämpspostitusi tähelepanu jaoks kirjutama ka ei hakka. Puhas inimlik huvi, et kui palju siis meie blogi reaalselt loetakse.

Oma hääle annaksin kindlasti Ebapärlile (kui ta osaleks) ja Pille blogile (kui ta osaleb). EBA idee poolest on kihvt ja tunnustamist väärt, kuid teostuse poolest jätab mõnele reklaamikaugele inimesele mõruda maigu suhu. Üldjoontes on siiski väärt üritus ning kuna vanad ässad osa ei võta, on uutel võimalus ennast Eesti sotsiaalmeediale rohkem tuttavamaks teha.

Tõmmates jutt kokku, siis aitäh kõigile, kes on siiani meiega koos olnud, lugenud ja kaasarääkinud. Olete lahedad! Meie blogi ongi lugemiseks ja kaasarääkimiseks, püüame seda veelgi lihvida ja edaspidi olla aktiivsemad.

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply