ARVAMUS

Hurmur Taavi ja Eesti professionaalne meedia

oktoober 18, 2017



Kõik teavad, mida sina, Taavike, tegid! Tädi Maali Viljandist, Andrei Kopli liinidelt ja isegi minu ema teab, kuidas sa tundmatu neiu tantsima tirisid, keele kurku toppisid ning Luisa üldse ära unustasid.

Seda ütles mulle Eesti meedia. Ei, Eesti meedia viskas mulle seda igast avast näkku, söötis mulle seda hommikul, päeval ja õhtul, hõõrus mulle seda nina alla ja sundis mind ahastama koos teistega.

Asja iva on selles, et kui tegu oleks avalikuse mõttes suvalise Tõnuga külaklubis, siis polekski skandaali. Taavi puhul on tegu siiski poliittegelasega ja iga eesti inimene peab teadma, kuidas endine peaminister unustas kõik vanded ja lasi püksiluku peaaegu, et lahti.

Mingil määral ma nõustun, et rahvas peab teadma, mida nende esindajad teevad. Kuidas siis muidu saab tekkida usaldus ja tuline soov toetada mõttekaaslasi?

Millest mina aga aru ei saa on see, kuidas ajakirjanikud rebisid vaese mehe tükkideks ja viskasid söögiks näljasele rahvale. Vaese mehe all ma ei pea mingil juhul silmas seda, et “no krabas veidi kannist, hull lugu!”, vaid seda, et iga üks libastub. Kahjuks kui oled nimega tegelane, siis libastudes kukud kondid puruks.

Ma olen naine. Ma olen kogenud seksuaalset ahistamist omaenda nahal. Ma tean, millist tülgastust see tekitab iseenda ees ja ma tean, et kedagi ei huvita, kas ma tahan, et mind näperdataks või ei. Ma tean, et peol, kus alkohol voolab nagu vihma kallaks taevast, kehad muutuvad kuumadeks ning iga puudutus nii kirglik ja sensuaalne, on oht, et asjad lähevad üle käte. 

Delfis kerkis artikkel, millel oli hashtag #MeToo, mis kutsub naisi rääkima ahistamisest. Taavi teost sai liikumine (lõpuks ka Eesti meediapinnal). Seda tuuakse näiteks, kuidas poliitikas mehed teevad, mida nad tahavad ja kui neid tegusid maha vaikida, siis midagi ei muutu. Toome kasvõi Trump’i näiteks. Mees on avalikult rääkinud, et grab them by the pussy on üsnagi akspeteeritav. Praegu on ta Ühendriikide president. Peabki tõdema, et kui sul on mõjuvõimu (loe: raha), saad sa haarata kõiki naisi nende varjatud lillest ja maailm seisma nagu ei jää.

Millest maveel aru ei saa, on see, et Eesti meedia kasutab juhtunut ihnetel eesmärkidel ära. KÕIK teavad, kuidas (online)toimetus toimub: skandaal= klikid ja klikid=raha. Mida negatiivsem, seda rohkem rohelist ja klikke. Selle asemel, et kasutada puhkenud skandaali heal eesmärgil ära: äratada inimestes tahtmine hoolida ja märgata seksuaalvägivalda, mindi hoopis lihtsamat ja halvemat teed pidi.

Nukker ja kahetsusväärne.

Ei saa ka mainimata jätta, et tõenäoliselt on tegu ei millegi muu, kui valimiseelse skandaaliga. Lihtsalt öeldes visati Reform Riigikogust välja ja iga mõtlev inimene mõistab, et ei saa lasta samadel nägudel esiridadesse ronida ning tuleb pöörduda kõikvõimsa ajakirjanduse poole, et see omakorda “natuke kirgi kütaks”. Küttiski ja Reformil läks valimistel eeldatust üsnagi hästi.

Ütlen nii palju, et #MetsaValimised ja Eesti meedia lugegu eetikakoodeks uuesti läbi.

You Might Also Like

No Comments

Leave a Reply